02 juuni Töötaja vaimne tervis algab baasvajadustest
Mõnikord on vaimse tervise mõjutaja nii sügaval inimese sees, et õpitud tehnika ei aita lõpuni lahendada ikka ja jälle esile kerkivat murekohta. Siis tuleb vaadata sügavamale.
Kõige olulisem on teada, millised on inimese baasvajadused. See on tähtis, et mõista paremini kolleegide käitumist. Kui inimesel on mõni baasvajadus täitmata, tekivad pinged. Kui vaadelda inimest pealiskaudselt, näeb vaid lühiajalisi ja pealiskaudseid muutusi tema mõtetes ja käitumises. Mõne aja pärast võib märgata, et sarnane probleem on tagasi. Kui tekib oskus vaadata olukordadest kaugemale, tulevad ka pikaajalised tulemused.
Vaimne tervis on teema, millega puututakse iga päev kokku. Vaimset tervist mõjutab ühiskonnas, peres ja töökohal toimuv. Väga palju kasu on sellest, kui mõistetakse inimeseks olemise põhialuseid.
Psühhoterapeudina on mul tunne, et töökohtadel tuleks edendada oskust vaadelda inimese vaimse tervise aspekte sügavamalt. Teise inimese eest ei saa võtta täit vastutust, aga saab õppida märkama neid teemasid, millega teadlikult töötajat toetada, teades, et need teemad mõjutavad otseselt inimeseks ja heaks töötajaks olemist. Milline on minu kui kolleegi, juhi või tööandja võimalus kellegi vaimse tervise teadlikuks toetamiseks?
Maslow baasvajaduste püramiid
Vaatame baasvajadusi Maslow baasvajaduste püramiidi kaudu. Selle teooria abil saab esitada endale kasulikke küsimusi, millele iga töötaja kohta personaalselt vastates saab paremini aru sellest, mis teeks ettevõttes töötamise kogemust paremaks ja ettevõtet jätkusuutlikumaks.
Maslow püramiidi järgi on inimese baasvajadused järgmised:
- Füsioloogilised vajadused: vee, toidu-, une- ja seksuaalvajadus.Kas töökorraldus laseb töötajal magada nii, et ta puhkab välja? Kas töötaja saab tööpäeva jooksul süüa toitu, mis annab jõudu ja jaksu juurde? Kas vesi on käepärast? Mida saan tööandjana teha, et tõsta töötaja teadlikkust unevajadusest, paremast toidust ja piisavast vee tarbimisest? Miks mitte rääkida ka seksuaalsusest, sest ka see on ju inimeseks olemise osa.
- Turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järele.See on sisemine turvatunne ja aktsepteerimise tunne, et oled vastu võetud just sellisena nagu sa oled. Turvalises õhkkonnas saab tegelda ka n-ö ebaturvaliste väljakutsetega. Ma saan kindluse, et kui ma midagi jagan, ei hakata mind süüdistama, vaid kuulatakse päriselt ära ja ma leian turvalises ruumis toetust. Ma saan rääkida sellest, mis on ebaturvaline, näiteks olen hädas ja keerulises olukorras. Meil on võib-olla ka erinev vaatenurk, aga ma julgen vestlust algatada, kuna vestlus on üles ehitatud mõistmisele ja vajadusel lahenduste otsimisele.
Kas töötaja tunneb ennast töökohal füüsiliselt ja vaimselt turvaliselt? Kas tema füüsiline töökoht on ohutu? Kas kolleegid ja juht tagavad töötajale sisemist turvatunnet, et olgu mis on, me saame üksteise peale loota ja koos lahendusi otsida, kartmata süüdistusi ja hukkamõistu. - Armastus- ja kuuluvusvajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et minust hoolitakse.Inimesel on tugev vajadus kuhugi kuuluda. Soov olla teistega sotsiaalselt seotud on eluliselt oluline, kuna tagab heaolutunde. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kellel on puudu positiivsest kontaktist teistega, võivad kogeda ärevust, üksindust, olla depressiivsed ja vihased. Sellel on töökohale ja töötamisele reaalne mõju. Tegutsetakse selle nimel, et kollektiivi kuuluda. Need, kes julgevad erineda, satuvad tihti tõrjutu staatusesse. Ettevõtte ja juhtimise koha pealt ei tohiks see nii minna. Me väldime tegusid, mille tõttu meid heidetaks välja kollektiivist, mis on meile tähtis.
Kuulumisvajadus on tugev tung ja mõjutab inimesi rohkem, kui arvata osatakse. Tööl annab selleks võimalusi meeskonnatöö, suhtlus kolleegidega, millest tekib tunne, et kuulutakse teiste hulka. Kui tuntakse ühtekuuluvust, töötatakse oluliselt innukamalt.
Kas töötaja tunneb, et ta soovib kuuluda teie kollektiivi? Mida töötaja ootab ja vajab, et temas tekiks suurem kuuluvustunne? Kuidas teised töötajad ja nende suhtumine/vaated mõjutavad mõne inimese kuulumistunde edenemise võimalikkust? Kas ja millisel viisil aktsepteerite erinevaid vaatenurki enda ettevõttes? - Tunnustusvajadus – vajadus teiste tunnustuse järele.Esimene tunnustus on oma olemasolu tunnustamine, mille saame siis, kui inimesed meiega räägivad, meid kuulavad ning meie mõtete, tegude ja heaolu vastu huvi tunnevad. Ilma selleta tuntakse end üksikuna ja identiteeditunne kahaneb. Järgmine tunnustus on kiitus ja tasu, mis tunnustab töötaja saavutusi ja julgustab edasi pingutama. Ilma selleta väheneb motivatsioon ja kasvab ebakindlus oma töö tegelikus väärtuses.
Näiteks: inimene töötab kõvasti ja teeb pingutusi, et teised märkaksid, et ta on hästi hakkama saanud. Kui töötajat koosolekul kiidetakse, siis lööb ta justkui särama. Mõni inimene võib öelda, et „ah, mis nüüd mina“, aga tegelikult ta ikkagi vajab tunnustust – see on baasvajadus, mille ta on ise unustanud, kuna ta ei pruugi olla elus väga palju tunnustust kogenud.
Kas te ise oskate tunnustust vastu võtta? Millal te viimati tunnustasite kolleegi siiralt ja südamest? Kas töötajad tunnevad, et nende töö on vajalik ja väärtuslik? Kas olete tunnustanud kolleege selle eest, et nad kaasa mõtlevad ja julgevad oma mõtteid väljendada? - Eneseteostusvajadus – vajadus „jätta jälg”, kasutades ära oma võimeid, oskusi ja teadmisi.Võimalus olla loov ja end arendada annab võimaluse avastada oma täit potentsiaali. Siia võib lisada ka teiste usalduse, et töötajale antakse võimalus vastutada ja vajadusel arutleda kolleegidega, kuidas väljakutsetega toime tulla. Iga tööandja unistus on töötajad, kes kasutavad oma tugevusi ja neis on uudishimu õppida, et veel paremaid tulemusi saavutada.
Kas teate, mis on iga teie töötajate tugevused? Kas teate, mis töötajale ma töö juures meeldib?Mis töötaja töö juures on sellist, milles tal võiks tekkida uudishimu õppida, etka see pool tööst paremini sujuks? Kas kellegi tööülesannete juures on midagi sellist, mille võiks kellelegi teisele anda, kuna see on pigem kellegi teise tugevus? Mida töötaja sooviks juurde õppida?
Vestelge töökohal põhivajaduste teemal
Teades baasvajadusi, saab tekkida suurem mõistmine, miks mõni inimene reageerib või käitub tööolukordades nii nagu ta seda teeb. Enda käest võib küsida, millise baasvajaduse defitsiit on see, mis võib seda inimest käivitada.
Mida julgemalt ja teadlikumalt nendele teemadele otsa vaadata, seda mõnusamaks muutub töötamine. Tehke baasvajaduste teemal oma töökohal infotund, et see teadmine jõuaks töötajate teadvusesse. Baasvajadusi tundes saab märgata ka ärevuse põhjuseid ja töötajat õigel hetkel toetada.
Autor: Kristi Jõeorg, tööohutuse spetsialist, psühholoogiline nõustaja ja koolitaja
Avaldatud ka veebilehel personaliuudised.ee