15 mai Tervisemuredest rääkimine peaks olema normaalne
Terviseküsimustes on kaht tüüpi töötajaid: need, kes räägivad oma terviseprobleemidest, sest nad hoolivad endast, ja teised, kes hoiavad tööst kinni kas või tervise hinnaga.
Kui tööandja mõistab, miks inimesed tervisest ei räägi ja millised hirmud neil olla võivad, jõutakse uuele tasemele. Tuleb mõista lihtsat põhimõtet – kui ei küsi, ei saa ka vastuseid. Tööandja vastutab töötaja eest, aga millegipärast mõeldakse enamasti, et inimene võiks ikka ise enda tervise eest hea seista. Kui ettevõtte eesmärk on töötajat hoida, tuleb juhil temaga näiteks kord kvartalis kas või 30 minutit vestelda, et aru saada, kuidas töötajal päriselt läheb, kuidas ta end tunneb ja mida vajab. Seda võib nimetada ka ohutusintervjuuks. Sellistest vestlustest selgubki tihti, et töötaja kardab oma muredest rääkida, sest pelgab tööst ilma jääda.
Paljudel on kinnistunud hirm, et teistest töösoovijatest on tööandja ukse taga järjekord. Tuleb aru saada, et hirm on kõige destruktiivsem tunne ja sellest läbi tulla on märkimisväärne katsumus. Inimene tahab, et tal oleks kindel töökoht, ja nii ta võibki otsustada, et muresid eriti ei kurda. Samal ajal ei anta endale aru, et rääkimata jätmine võib kokkuvõttes rohkem kahju teha, kuna tervis läheb nii kehvaks, et sobiva töökoha leidmine on edaspidi väga keeruline.
Võtke hirmud maha
Üks lahendus hirme teadlikult maha võtta on neist töötajaga rääkida. Näiteks võis eelmises töökohas olla töötajal juhi ees hirm, sest juhi jaoks olid tähtsad vaid töötulemused ja kõigest muust rääkimine seadis töökoha ohtu. Uuel töökohal ei julge inimene nüüd samuti ausalt rääkida, kuigi uues kohas peetakse avatud suhtlust normaalseks. Iga uue töötajaga tuleb sel teemal vestelda ja julgustada avatult rääkima. Meeles tuleb pidada seda, et kogemus jätab inimesse jälje. Olgu kogemus positiivne või negatiivne, mõlemal juhul mõjutab see inimese edaspidist käitumist.
Värbamisel tuleks küsida, kas kandideerijal on julgust ennast avada erinevatel teemadel, kui see on tema enda tervise hoidmiseks oluline? Kindlasti tuleb selgitada ka selle küsimuse tagamaid, näiteks et te väärtustate ettevõttes avatud suhtlust, kuna varem on olnud olukordi, kus töötaja on tõsiselt haigestunud, sest on kartnud oma tervisemuredest rääkida. Esitage kandideerijale situatsiooniülesanne, mis sisaldab mõttemängu: kui sul oleks tervisehäire, kuidas käituksid? Kas julgeksid sellest rääkida või tunneksid hirmu?
Tervisemurede puhul tuleb vaadelda kahte kõige lihtsamat kombinatsiooni
- Olemasolevad tervisemured ja tööga seotud riskid, mis võivad süvendada olemasolevaid haigusi või tekitada uusi. Värbamisel on väga tähtis läbi mõelda ja kandideerijatele selgitada, millised on tööülesannetega seotud terviseriskid ja milliste tervisemuredega inimesele see töö ei sobi. Näiteks varikoosiga inimesele ei sobi töö, kus suurem osa ajast tuleb püsti seista ja liikuda. Soovitatakse teha meditsiinilist karjäärinõustamist. See aitab paremini mõista, kes millisele ametikohale sobib, et vältida kutsehaiguste väljaarenemist. Meditsiinilist karjäärinõustamist teevad perearstid, töötervishoiu arstid ja perearstid. Soovitan otsida internetist üles INNOVE koostatud dokument „Tervis ja karjäär. Inimese tervis – eriala valiku ja tööalase karjääri mõjutaja.“ See avab kenasti teadmised teadliku värbamise edendamiseks. Dokument on küll mõeldud noortele, aga neid teadmisi saavad edukalt kasutada ka täiskasvanud.
- Ohud töökohal, mis võivad tekitada terviseprobleeme. Kui töötajal pole teadaolevalt ühtki tervisepiirangut, mis töö tegemist takistaks, on sellegipoolest tähtis temaga tervisest rääkida, et igale võimalikule tervisemurele aegsasti jälile saada.
Miks töötajad ei julge rääkida?
Sotsiaalne ärevus tekitab sageli hirmu rääkimise ees. Ärevus võib mõjutada meeleseisundit ja muuta murede sõnastamise raskeks. Töötaja ei tea ennast avades, kuidas tema aususele reageeritakse. Kardetakse hukkamõistu ja eemale tõukamist. Kui aga inimene oma muredest ei räägi, võõ-
randub ta iseendast. Kui jagada juhiga keerulisi olukordi, kogeb töötaja tugevat tunnet, et ta on endast ja tervise hoidmisest teadlik ning seisab oma heaolu eest. See mõtteviis tagab töötajale pika tervena elatud elu.
Töötajale tasub rõhutada, et murede endale hoidmine tekitab pinget, mis takistab tööle keskenduda. Aus vestlus kergendab mõlema osapoole koormat ja aitab teha teadlikke otsuseid. Keeruliseks ja tundlikuks vestluseks valmistumine on nii kehaline kui ka emotsionaalne kogemus. Näiteks rinnus võib tekkida pinge, kehas adrenaliinisööstud, südamelöökide sagedus kasvab ja hääletämber muutub. Emotsionaalselt on vaja koguda sisemist julgust, et hirmu ületada. Need on just need lihtsad asjaolud, miks töötaja võib otsustada, et ta ei soovi tervisega seotud küsimustest rääkida. Kui aga rasketest teemadest rääkimist turvalises keskkonnas harjutada, ollakse valmis ka päris muredest suurema tõenäosusega rääkima.
Pärast avameelset väljaütlemist tunneb töötaja tõenäoliselt ootusärevust, mida öeldu endaga kaasa toob. Ent kindlasti on see ka vabastav. Töötaja pääseb sisemonoloogist, tal tekib ressurssi loominguliselt mõelda ja töötada. Kui töötaja on ennast avanud, on tähtis peegeldada talle tänulikkust, et ta seda tegi. Nüüd saate koos mõelda, mida edasi teha. Juht peaks olema toetav, hin-
nangu- ja kriitikavaba ning lahendustele orienteeritud. Nii kasvab töötajas sisemine turvatunne edaspidigi ennast keerulistel teemadel avada.
Autor: Kristi Jõeorg, tööohutuse spetsialist
Avaldatud ka veebilehel personaliuudised.ee