02 juuni Organisatsioon võib toimida kui elusorganism
Kutsun sind mõtlema organisatsioonist hoopis teistmoodi – kujutle organisatsiooni kui elusorganismi, kus kõik elundkonnad on fokusseeritud jätkusuutlikkusele, pikaajalisele elule ja tervisele.
Selliselt kohandutakse lihtsamini muutustega ning jaotatakse rolle ümber ja täpsustatakse funktsioone. Looduseski on ju kõik läbi mõeldud ja toimib ilma sekkumata sujuvalt ning harmoonias.
Organisatsioone on juba aastakümneid uuritud ka organismi nurga alt. Üldine süsteemiteooria asutati juba 1960. aastatel ja sellest ajast alates on seda uuritud ning kasutatud eri teadusharudes (bioloogia, rahandus, inimsuhtlus jne). Organisatsioonilises kontekstis kasutavad uuringud sageli metafoori „elus bioloogiline organism“. Need uuringud ning DanielKatzi ja Robert Kahni teedrajav töö 1966. aastal pakkusid klassikalisele juhtimisele alternatiivse vaatenurga.
Kompleksse adaptiivse süsteemi teoorias käsitletakse organisatsiooni kui pidevalt muutuvat elusorganismi, kus eri osad on omavahel seotud ja mõjutavad muutustes üksteist. Sellise lähenemise põhjus organisatsioonide jaoks tuleneb keskkonna muutumisest, milles me elame. Me kõik näeme, kuidas maailm liigub MEKMi (muutuv, ebakindel, keeruline, mitmetähenduslik) poole, mis nõuab parimat kohanemisvõimet. Süsteemi tuleks alati vaadelda tervikuna. Muudatused ühes osas mõjutavad alati ka teisi osi. Süsteem on palju suurem kui selle osade summa.
Kas ettevõte võib olla organism?
Kirjandusest võib lugeda mõtteid, kus ettevõtte eri osad on justkui organid ja rakud. Töörühmad, äriüksused, juhtimise tuumikgrupid on „rakud“, mis loovad ettevõtte (organismi) ja ettevõtete grupid juba omakorda tööstusharusid. Sel viisil ettevõtet uurides näeme, kui oluline on oma ettevõtte kasvatamine ja selle eest hoolitsemine.
Vaatame siit aga sügavamale. Organism võib olla kui kõrgem tase organisatsiooni mõtestamisest – terviklik elussüsteem, mis on võimeline ellu viima kõiki „elu bioloogilisi“ protsesse. Organisatsioonide kui organismide metafoor tõstab lisaks esile keerulise suhte organisatsiooni ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Rakud, elundid ja isegi elundkonnad on kõik elavate „avatud süsteemide“ osad, mida iseloomustab pidev sisendi, sisemise transformatsiooni, väljundi ja tagasiside tsükkel. Selle tsükli toimimine määrab ära organisatsiooni toimimise „kerguse või keerukuse“, efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse.
Kuidas sarnaneb organisatsioon organismiga?
Sarnaselt organismidele suudavad organisatsioonid konkureerida piiratud sisemiste ressurssidega ainult siis, kui neil on juurdepääs sobivatele ja võimestavatele välistele ressurssidele. Väliste tegurite mõju sisemistele protsessidele mõjutab lõpuks kollektiivselt organismi ellujäämist.
Organism organismi sees – kuidas see loob terviku?
Organisatsioonistruktuuri näide on detsentraliseeritud struktuur, mis annab üksikisikutele ja meeskondadele suure autonoomia, ilma et neil oleks vaja tuumikmeeskonda, kes regulaarselt äriotsuseid heaks kiidaks. Hea näide sellisest detsentraliseeritud struktuurist on Johnson & Johnson – ettevõtte tegevjuht tõmbas oma juhtkonna traditsioonilistest juhtimissüsteemist välja ja julgustas juhte mõtlema kriitiliste funktsioonide ristumiskohale integreeritumalt, mitte üksteisest eraldatult. Selle tulemusena mõtlevad Johnson & Johnsoni teadlased rohkem toodete kommertsialiseerimisele ning kaubandusjuhtidel soovitatakse rohkem teada saada ravimite ja seadmete taga olevast teadusest ning selle väljatöötamisest.
Metafooriliselt tähendab see seda, et iga elundkond tegeleb põhjalikult enda funktsiooniga, et see funktsioon saaks toita ka teisi elundkondi ja lõpuks kogu tervikut. See mõtteviis viiakse organisatsioonis järjest sügavamale, juhid mõtlevad horisontaalselt ettevõtte üldisele edule, mitte ainult oma üksustele. Luuakse n-ö ühine vereringe ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks. Oluline on mõelda sellele, et kuidas anda sellele elundkonnale piisavad teadmised jätkusuutlikuks tegutsemiseks ja mikromanageerimise vältimiseks väljastpoolt.
Mõtleme nüüd “kastist välja”
Kui üleval kirjeldatu on veel kuidagi lihtsasti mõistetav, siis see, mida nüüd loed, võib olla korralik „kastist välja mõtlemise“ harjutus. See võib nõuda päris suurt pingutust, sest teistmoodi mõtlemine on muutus ja meie vana aju/roomajaaju soovib meid hoida ikka vanas süsteemis. Meil on ju ajus „sisse käidud“ neuronrajad, mis loovad harjumuse mõelda või tegutseda sisse õpitud viisil. Nüüd aga astume sellelt rajalt maja ja uurime kõrvalteid.
Lähme tagasi vundamendi juurde ja vaatame, kuidas üks elusorganism töötab ja kuidas seda organisatsiooni aspekti mõtestada. Mina kirjeldan siin mõnda aspekti, sina lugejana mõtle aga veelgi lennukamalt, oma organisatsiooni kontekstis.
Katteelundkond – ülesanne on katta ja kaitsta keha ja siseorganeid. Millised protsessid kaitsevad teie organisatsioonis keha, st ettevõtte „seinu“ – PR, kommunikatsioonistrateegia, maine ja välise vastuvõtlikkus?
Tugi- ja liikumiselundkond – ülesanne on toetada keha ja sooritada liigutusi, mis paneb keha liikuma ja samal ajal hoiab vajaduse korral tugevalt paigal või on välisest tugevalt mõjutatud. Mis paneb teie organisatsiooni liikuma, hoiab seda kindlalt püsti ja annab vormi? Millest see sõltub? Kas selleks on kindlad protsessid?
Seedeelundkond – ülesanne on toidu peenestamine ja seedimine. Kas olete mõelnud, millised on välised ja sisemised mõjutajad igal tasandil, mida tuleb seedida ja mille lõpp-produktid kogu organismi mõjutavad? Kuidas süsteeme läbi töötatakse ja tulemust jaotatakse laiali niimoodi, et vajalikud osad jõuaksid vajalike organiteni või hoopis eemaldatakse süsteemist läbi erituselundkonna?
Vereringeelundkond – ülesanne on varustada keha verega. Mis moodustab ettevõtte vere? Mis juhtub, kui veri ei ringle või tekivad trombid? Kas see on mõni tegevus, nt vaimse tervise ja heaoluga tegelemine? Mis paneb ettevõttes „vere“ liikuma? Kas see on ettevõtte kultuur (kannab ju veri laia-
li hapniku, toitained jt veres leiduvaid süsteemi toetavad ja mitte toetavaid aineid)? Mis see veel võib olla?
Hingamiselundkond – ülesanne on varustada keha hapnikuga ja eemaldada süsihappegaas. Inimkeha vajab hapnikku. Mida vajab ilmtingimata sinu organisatsioon, et see saaks jätkusuutlikult toimida? Kuidas see, mida sinu organisatsioon vajab ja saab, jõuab organisatsiooni vereringesse ja organistesse? Kas ettevõtte kopsud, st hapniku vastuvõtjad, on terved ja kas hapnik jõuab elunditeni või tekib hapnikuvaegus?
Närvisüsteem – ülesanne on korraldada kõigi elundite tööd. Kas oled mõelnud, kellest see süsteem koosneb ja kas see on tegelikult teadvustatud. Mis mõjutab närvisüsteemi? Läbielamised, kogemused, vaimne tervis…mis veel? Kas see närvisüsteem on stabiilne või mitte?
Erituselundkond – ülesanne on vabastada keha jääkainetest. Kuidas eraldatakse organisatsiooni sees ja organisatsioonist välja see, mis organisatsiooni ei toeta, kuidas tehakse selgeks see, kus on takistus või pahalane süsteemis, nt negatiivsed mõtted, läbi töötamata läbielamised, konfliktid, pinged. Mis protsesside abil pahalane süsteemist eemaldatakse, ilma süsteemi kahjustamata?
Meeleelundkond – ülesanne on vastu võtta väliseid teateid. Kas süsteem ja süsteemis olev inimene on tegelikult „valmis“ teavet vastu võtma, kas tal on selleks oskused ja teadmised? Kas on midagi, mis seda takistab, st inimese vastuvõtuvõime on vähenenud mingitel põhjustel? Näiteks fookus läheb tegelikult mujale, sest kuskil on pinge või segadus selle inimese jaoks, nt mured pereelus ja tööle ei saa täielikult töö ajal keskenduda. Või kolleegide vahel esinevad konfliktid, mis muudavad suhtluskultuuri toksilisemaks ja seda ka klienditeeninduse suunal.
Suguelundkond – ülesanne on sigimine. Tehniliselt saab inimene elada ilma selleta. Aga kui ettevõte soovib „paljuneda“, tuleb hoida toimivana seegi elundkond.
Kutsun sind mõtlema oma organisatsiooni vaates järgmistele küsimustele:
- Millised on sinu organisatsiooni elundkonnad?
- Kas need elundkonnad on süsteemselt üle vaadatud ühesuguse eesmärgi vaatenurgast?
- Kuidas mõjutavad sinu organisatsioonis elundkonnad ja organid üksteist?
- Mis on iga elundi roll kogu süsteemile?
- Mis juhtub, kui üks organ ei tööta?
Autor: Kristi Jõeorg, tööohutuse spetsialist, psühholoogiline nõustaja ja koolitaja
Avaldatud ka veebilehel personaliuudised.ee