Leinaga toimetulek töökohal

02 juuni Leinaga toimetulek töökohal

Posted at 18:29h in Töösuhted by Kristel7

Leina väljendamine kipub töökohal olema nagu elevant ruumis. Keegi ei tea täpselt, mida teha või öelda ja mida mitte. See on oluline töökoha psühhokliima ja psühhosotsiaalsete ohutegurite mõjutaja.

Enamik inimesi veedab suurema osa ärkveloleku ajast töökohal, aga töökaaslasi eriti lähedalt tunda ikkagi ei pruugita. Ehkki kolleegidega veedetakse võib-olla rohkem aega kui oma lähedastega, on suhtlus sageli pealiskaudne ja vestlused ei pruugi olla sügavad

Paljude inimeste arvates on lein ühekordne sündmus või lühike kurbuse ja valu periood, mis on tingitud kaotusest – nagu pisarad kalli inimese matusel. Leinaga ei kaasne siiski ainult kurbus ja kaotus. Lein võib olla täis ka süütunnet, viha, ebakindlust, eitamist, kahetsust ja paljut muud. Leinamine hõlmab endas kogu emotsionaalset kaotusega leppimise protsessi, mis võib kesta pikka aega.

Lein on valus, kuid on äärmiselt oluline lasta kaotuse osaks saanutel oma leina väljendada. Kõik inimesed leinavad omal moel. Leinajad vajavad sageli kinnitust eelkõige selle kohta, et nende tunded on täiesti normaalsed. Mõne jaoks on esil emotsioonid, teisel ratsionaalne mõtlemine ja tegutsemine.

Leinaga toimetulek tööjuhistesse

Enamikul töökohtadel pole poliitikates ja juhistes midagi, mis käsitleks töökaaslase surma korral tegutsemist või teadmisi, mis aitaksid toetada töökaaslast, kes on oma lähedase kaotanud. Leina käsitlemine juhistes aitab töökaaslastel mõista ja teadvustada, kuidas kaotusega toime tulla, leinas teist toetada ja samas lasta tööprotsessidel töökohal edasi toimida.

Lisaks surmale võib töökohal juhtuda ka mitmesuguseid teisi kaotusi, mis oma loomult läbivad leinaprotsessi, näiteks uude asukohta kolimine, kehavigastus, pensionile jäämine, töölt lahkumine või vallandamine. Niisiis on oluline leina teemadele töökohal tähelepanu pöörata ja seda teadvustada, sest läbimata leinaprotsess võib suurendada ärevuse või depressiooni riski, mis omakorda mõjutab oluliselt töötaja töövõimet.

Juhiste puudumise tõttu võivad juhid ja kolleegid halva olukorra sageli tahtmatult veel hullemaks muuta. Kõige tõhusam ja inimlikum lähenemine on segu juhisest ning kolleegide ja juhtide koolitamisest. Olenemata ametlikust juhisest, on levinud ütlus: „Mida iganes sa hetkel vajad, võta endale aega.» See on heade kavatsustega väljaütlemine, aga sellest ei piisa alati, kuna see võib jätta ebamugava tühimiku. Leinav inimene pole kindel, kui palju aega tal tegelikult kulub, ja ta võib kohusetundest liiga vara tööle naasta. Kui seda teha, peaks see olema mõtestatud ja teadlik, kuna kolleegid võivad sattuda ise raskusesse, kuidas leinava töökaaslase läheduses tundlikult käituda.

Ka juhtide jaoks võib see üsna suur väljakutse olla, kuna lein võib põhjustada inimeste organiseerimatust, suletust või ärevust ning juhid võivad neid probleeme ekslikult käsitleda sooritusprobleemidena. Samas kui töötaja leinab kaastöötajat, tuleb ka sellele mõelda, kuna töökohal saavad inimesed samuti lähedaseks ning lähedase kolleegi kaotanud töötaja võib leinata samamoodi nagu lahkunu lähedased.

Millele organisatsioonis leina käsitlemisel mõelda

Looge koos juhised. Mõelge koos, kuidas saate perekonda toetada, mälestada töökaaslase elu jms, olles teadlik leina faasidest ja nende sisust. Korraldage korjandus pere toetamiseks, istutage inimese auks puu või kaaluge muid austust ja toetust väljendavaid tegevusi. Keskendumine millegi positiivse loomisele võib tõsta töömotivatsiooni.
Leinajale tasustatud puhkuse pakkumine, et ta saaks raha pärast muretsemata endale aega võtta ja vajaliku korraldustööga tegeleda.
Sõnadel on suur jõud. Tooge juhistes välja väljendeid, mida ei tasu leinajale öelda:
– „Ma tean, mida sa tunned“ – keegi ei tea kunagi täpselt, mida teine tunneb, millise tähendusega toimunu kannatanu jaoks on. Võid öelda, et saad aru, et teisel on raske. Leinanõustajad soovitavad kasutada selliseid fraase nagu „Ma ei tea, mida öelda, aga ma hoolin sinust ja olen sinu jaoks olemas, kui soovid rääkida.”
– „Mul oli samamoodi“ – nii väites pisendate teise muret, sest hetkel tundub leinajale, et nii raske pole kunagi kellelgi olnud kui tal praegu. Teie tulite sellest situatsioonist välja, talle tundub aga, et tema ei saa sellest kunagi üle ning annab endale hinnangu kui saamatule.
– „Oleks võinud hullemini minna“ – sellegagi pisendate leinaja muret. Ta leiab, et te ei mõista teda. Leinaja arvates ei saa enam hullemaid olukordi olemas olla.
– „Rahune maha“ – leinaja peab saama oma tundeid väljendada.
– „See oli Jumala tahtmine“ – keegi ei taha leinates kuulda, et nii pidigi minema. Võib lihtsalt küsida, mis juhtus või kinnitada oma osavõtlikkust: „kurb, et see juhtus”, „see tundub väga raske katsumusena”, „leinaprotsessis on täiesti normaalne, et sa nii tunned”, „ma ei tea, mida öelda.”
Austage suhteid. Osa kolleege, kellel on eriline side mõne teise kolleegiga, võib kogeda kaotust väga valusalt. Samas ei pruukinud see side teistele selliselt välja paista. Arvestage, et igaüks kogeb leina erinevalt ja võib-olla on tal olnud lahkunuga teistsugune suhe. Kellelegi ütlemine, et ta peab „edasi liikuma“ või „sellest üle olema» pole kunagi hea soovitus.
Lein ei ole lineaarne. Mõni päev on lihtsam kui teine ja emotsioonide päästikud võivad tabada kõige ootamatumal hetkel. Näiteks päeval, kui töötaja vaatab sotsiaalmeediakanalit, kus ilmub tema digivahendi ekraanile mälestus temast ja kadunust. Näiteks surmaastapäeval, millega inimene tavaliselt toime tuleb, tunneb ta ennast ootamatult kurvana. See võib terve päeva rööbastelt välja viia. Siinkohal ongi oluline just märkamine ja toetamine ning seeläbi edasi liikumine.
Oluline on treenida emotsionaalset intelligentsust. Töötaja naaseb tööle ja tal võib endalgi olla ebamugav juhtunust rääkida. Tema juht ja töökaaslased võivad tunda end ebamugavalt ja mitte teada, kuidas tema läheduses käituda. See pole haruldane, kuna enamikus organisatsioonides puudub leinakoolitus, seega kuidas nad üldse teaksid, kuidas tegutseda? Ettevõtete juhtide jaoks on ülioluline muuta leina mõistmine osaks muudest koolitustest, mida töötajad saavad emotsionaalse intelligentsuse, tähelepanelikkuse ja muu sellise kohta.
Aktsepteeri „elevanti toas“. Sheryl Sandberg kirjeldab oma raamatus „Valik B” leina kui elevanti toas. Leinaja ei saanud aru, miks lähedased ei küsinud, kuidas tal läheb, ja kirjeldas, et tundis end seetõttu nähtamatu ja eraldatuna. Juhtidel tuleb teadlikult läheneda sellist tüüpi tundlikele vestlustele. Inimesele tuleb anda ruumi olla oma tunnete suhtes aus, mitte ennast tagasi hoida ega tundeid alla suruda. Kui inimene saab olla tema ise, tuleb ta tõenäoliselt stressiga paremini toime ja on ka stabiilsem töötaja.
Looge juhina „kontrollpunkte“. Planeerige kalendris meeldetuletus, et küsida, kuidas leinaval töötajal läheb. Üks kogemus on selline: lähedase kaotanud inimese ülemus küsis ikka veel tema mehe kohta, isegi aastaid pärast seda, kui ta leseks jäi. Ülemus märkis üles pulma-aastapäeva ja surmapäeva ning pani neil päevadel tema lauale šokolaadi. Leseks jäänud töötaja ütles, et see polnud midagi ekstravagantset, kuid see tähendas palju ja muutis ta tööandjale väga lojaalseks. Märkamine on inimeste jaoks seega väga oluline ning võimaldab töötajaid hoida.
Austage privaatsust. Võib küsida, kuidas läheb, kuid ärge eeldage, et teiega soovitakse üksikasju jagada. Ärge võta seda isiklikult. Samuti ei pruugi leinaja soovida, et jagaksite oma kaotuslugusid. Saate kuulata ja olla kohal, püüdmata leina „parandada». Samuti võid pakkuja leinajale leinanõustamist (nii rühmas kui ka personaalselt). Avatud suhtluse ja õige toe abil võib töökoht olla leinajale lohutav ja julgustav.