Külm võib töötajat valusalt näpistada

15 apr. Külm võib töötajat valusalt näpistada

Posted at 15:11h in Töökeskkond by Kristel7

Jahedad või lausa külmad ilmad mõjutavad töövõimet oluliselt. Seda mõju võib vaadata mitme külje pealt – töötajal on külm, töötajal on palav ja töötaja haigestub kahe eelneva tulemusel.

Äärmuslikel juhtudel võib kokkupuude külmaga tekitada külmakahjustusi. Lisaks käte ja jalgade probleemidele võib külma ilmaga töötamine alandada kehatemperatuuri, mis omakorda võib põhjustada keskendumisraskusi, väsimust ja suurenenud õnnetus- ja kutsehaiguse tekkimise ohtu.

Iga ametiala töö sisu tuleb analüüsida riskianalüüsis, et tuvastada ohuteguri mõju töötaja tervisele. Oluline on mõelda läbi, millisesse külma keskkonda töötaja võib sattuda, sh veekeskkond. Töö sisu juures tuleks hinnata just väliskeskkonnas töötamise iseloomu ning kestust. Välikeskkonna klimaatilised tingimused, näiteks madal temperatuur, on ohutegurid ja olulised tervisemõjutajad. Kui riskianalüüs on tehtud, saab selgelt aru, milliseid ennetusmeetmeid tuleb konkreetsel tööl võtta, olgu need siis asjakohased riided või muud lisameetmed töötaja tervise hoidmiseks.

Oluline on teada saada, kas mõni töötaja võib olla külmatundlikum kui teine, kuna inimeste termoregulatsioon on erinev. Kindlasti olete kuulnud, et sama temperatuuri juures ütleb üks inimene, et tal on valitud riietega pigem palav ja teine, et tal on jahe ja soovib oma riietusele lisa.

Mida külm tervisele teeb?

Jahedus ja palavus on organismile toimetulekuks lisakoormus, mis võib kaasa tuua immuunsuse nõrgenemise või krooniliste haiguste ägenemise ning isegi surma, kuna kahjustub süda ja veresoonkond.

Inimese keha esmane vastureaktsioon külmale on külmavärinad, mille eesmärk on tekitada energiat. Tuleb tähelepanelik olla, kui tekib põletustunne kätes ja jalgades, nõelatorgete sarnane tunne naha pinnal, tursed, liigesevalu, higistamine, vähenenud tundlikkus jalgades. Sellise olukorra pikaajalisel kestmisel tekib kurnatus, kehatemperatuur langeb ja töövõime langeb.

Külmatunnet mõjutab ka tuul. Tuul ja külm koosmõjus jahutavad inimese nahapinda väga kiiresti. Organismi jahtumise ja külmumise vältimiseks tuleb sellega arvestada. Samuti põhjustab soojuskadu kontakt külma pinnaga. Äärmusliku ja ootamatu külma korral võib inimesel tekkida hüpotermia ehk kudede või mõne organi külmakahjustus, mille puhul on vaja arstiabi.

Inimese nahk eritab alati teatud määral niiskust, mis aurub keha pinnalt, seetõttu peavad riided niiskust hästi läbi laskma – nii-öelda hingama. Vastasel juhul muudab riietesse jäänud niiskus need paremateks soojusjuhtideks ega isoleeri piisavalt kehapinda madala temperatuuriga õhust.

Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril –30 °C ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel.

Tööandja kohustused

Õigusaktides ei ole sätestatud konkreetset külmakraadi, millest madalama temperatuuriga on töötamine keelatud. Töötervishoiu ja tööohu- tuse seadus ütleb, et riskianalüüsi käigus tuleb hinnata ohutegureid, sh õhutemperatuuri väliskeskkonnas töötamisel. Välitöödel ei saa tööandja kontrollida töökoha temperatuuri.

Tööandja kohustus on tagada töötajale sobivad tööriided ja jalanõud ning vajadusel muud isikukaitsevahendid, nt näokaitse ja prillid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et tööandja peab tagama, et töötajad saavad teha töötamisel vaheaegu, mis on arvestatud tööaja sisse. Vaheaja kestuse ning sageduse valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega, tööprotsessi ja keskkonna tingimustega.

Määrus „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” ütleb, et töötajaid tuleb kaitsta
ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Sama määrus ütleb ka, et kui töö laadist tulenevalt on ette nähtud puhkepausid, kuid puudub puhkeruum, tuleb selleks otstarbeks kohandada mõni muu ruum, kui see on vajalik töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks. Selleks ruumiks võib olla soojak või mõni muu soe ruum, kus peab saama vajadusel riideid kuivatada või vahetada.

Tööandja kohustus on juhendamise käigus töötajale selgitada, millised riskid kaasnevad madala õhutemperatuuri tingimustes töötamisega, millised on tekkida võivad terviseriskid ning nende vältimise abinõud.

Kõige tähtsamad on õiged tööriided

Kõigepealt tuleb mõelda, kas tööd ei saa teha kuidagi teisiti, näiteks tehnilist lahendust rakendades. Kui inimene töötab tingimustes, mis võib tema tervist eriti mõjutada, tuleb alati otsida võimalusi tema säästmiseks. Kui aga siiski tuleb töötaja suunata välikeskkonda tööle, on kõige tähtsam sobiva tööriietuse valik. Oluline on riietuda soojalt, kuid mitte liiga palavalt. Kui ennast „kubujussiks” riietada, hakkab keha higistama ja riided muutuvad märjaks. Niisked riided ei kaitse enam külma eest. Kasulik on kanda kihilist riietust. Riiete välimine kiht peab olema ventileeriva omadusega, sisemine aga isoleeriva. Mitu õhemat kihti annab isolatsiooniruumi ja hoiab paremini soojust. Kehapoolseima kihina tuleks kanda pikka aluspesu või soojuskindlat alussärki. Sobiv on villane või mõni muu materjal, mis juhib niiskust eemale. Teine kiht peaks olema pikkade käistega särk, mis katab selja ja randmed. Kolmandaks kihiks valige sobiv jope, mis peaks olemakergesti eemaldatav, kui tekib ülesoojenemise oht. Kõige välimine rõivas peaks olema eest avatav, kapuutsiga ja tuultpidav.

Ka pea, kaela ja jalgade soojus on kehasoojuse hoidmisel väga oluline. Häid soovitusi annavad isikukaitsevahendite müüjad. Külma ilmaga on inimese aktiivsuse hoidmiseks tingimata vaja kanda kindaid. Käsi kaitsevad kõige paremini kihilised kindad. Tuleb hinnata, kas kanda sõrmkindaid või on labakinnaste kasutamise võimalus. Saabaste valikul tuleks jälle arvestada keskkonda, kuhu minnakse – hinnata jahedust ja ka võimalikku vette sattumist. Külmal ajal on parimad niiskuskindlad jalanõud, mille suurus peaks võimaldama vabalt kanda kahte paari sokke, sest kaks paari sokke isoleerib paremini külma kui üks paar pakse sokke.

Soovitused tööandjatele:

Valige töötajale sobiv riietus ja isikukaitsevahendid.
Planeerige soojemateks kuudeks töid, mida on külmaga ohtlikum teha.
Planeerige külmas tehtavad tööd päeva soojemaks ajaks.
Vähendage füüsilisi nõudmisi töötajatele.
Kasutage abitöötajaid või määrake lisatöölisi pikkadeks ja nõudlikeks töödeks.
Planeerige, et töötajal oleks soe jook termosega alati käepärast.
Valmistage ette soe puhkeruum.
Jälgige töötajaid, kellel on külmastressi oht (eakad töötajad, südame- ja veresoonkonna haiguste all kannatavad töötajad jt).
Pakkuge külmas töötamise põhjalikku juhendamist, mis sisaldab järgmist infot: riski iseloom, ennetus, sümptomid, enda ja töökaaslase seisundi jälgimise tähtsus, ravi ja isikukaitsevahendid.
Tagage esmaabivahendite olemasolu.
Veenduge, et töötajal oleks alati kaasas laetud telefon abi kutsumiseks.