15 mai Kuidas teha tööohutus huvitavaks?
Sageli öeldakse, et tööohutus on tüütu ja igav valdkond. Mina vaidlen valjul häälel vastu. Ohutuse tõhusaks juurutamiseks on vaja olla uudishimulik ning omada mitmekülgseid teadmisi ja oskusi. Pelgalt õigusaktides sõrmega järje ajamine ei vii kuigi kaugele – see võibki olla igav ja lausa kurnav.
Töötervishoiu ja tööohutuse treffil olen olnud kaaskorraldaja juba 11 aastat. See toimub iga aasta jaanuarikuu viimase nädala kolmapäeval. Toome tööohutuse valdkonna vastutajate ette 18 teemat
koos messiga, et näidata valdkonna laia profiili. Igal aastal saame tagasisidet selle kohta, et tööohutuse valdkond on nii põnev.
Kas teadsid, et tööohutuse valdkonnas tulevad kasuks turunduse-, müügi- ja visuaalse lihtsustamise oskus ning paljud muud teadmised? Kui käisin USAs ukselt uksele raamatuid müümas ja hakkasin tagasi tulles tegema tööohutuse koolitusi, siis taipasin, et omandatud müügi- ja kommunikatsioonioskused võimaldasid tööohutuse tarkusi edasi anda palju tõhusamalt. Olen toonud ohutusse hoopis teisi vaatenurki, mulle on öeldud, et loengud on nii huvitavad ja ohutuse valdkonnast saadakse aru palju paremini ning see valdkond ei ole kuiv ja igav.
Mis aitavad tööohutuse sõnumit paremini edasi viia?
- Turundus- ja müügioskus, et viia sõnum kohale
Kas oled kuulnud, et turundus toob 80% müügist. See kehtib ka tööohutuses. Oskamatus oma sõnumit edastada ja sobivat kanalit valida, toob kaasa selle, et vajalik sõnum ei jõua inimesteni. Ollakse üllatunud, miks inimesed ei ole mõnest teemast aru saanud, kuigi sellest kõigest on ju räägitud palju. Mõtle, mis kanaleid ja viise teie kasutate, et viia ohutuse sõnum huvirühmani sisukalt ja kaasahaaravalt? Müügioskuse oluline osa on saada aru inimese probleemist ja pakkuda talle lahendust selliselt, et saavutada ise oma eesmärk. Kõik allpool toodud teemad toetavad seda punkti.
- Visuaalne lihtsustamine
Digitaliseeruvas ja automatiseeruvas maailmas ei saa me ometi mööda vaadata pehmetest väärtustest. Üha enam on vaja innovatsiooni, probleemide lahendamist loovalt ning kujutlusvõimet. Visuaalne lihtsustamine on tehnika, kus kasutatakse märksõnu, kujundeid ja sümboleid selleks, et luua tähendust. Visuaalne lihtsustamine aitab koostada lihtsaid ja selgeid ohutusjuhiseid viisil, mis on huvitavad ja kaasahaaravad.
- Suhtlus- ja esinemisoskus
Suhtlemisoskus on oluline selleks, et inimesed tahaksid sinuga rääkida. See koosneb enda väljendamisest, kuulamisest ja peegeldamisest.
Kui sa juhendad kedagi või suhtled muul põhjusel, kas sa mõtled sellele, kuidas tema parimal viisil infot omandab? Kellele ja kuidas sa edastad infot grupis ja mõtled sellele, kes istub 1:1 vestluses isiksusena sinu vastas?
Kas teadsid, et visuaalsed, auditiivsed, kinesteetilised inimesed on oma suhtlemisviisilt väga erinevad? Meis kõigis on küll neid kõiki omadusi aga üks on siiski domineeriv. Näiteks on visuaalse inimese kõne pigem vali ja kiire ning tal on aktiivne kehakeel, auditiivsel inimesel on kõne keskmi-
se valjusega ja ta ei kasuta suhtlemi- sel näiteks oma keha olulisel määral. Kinesteetilise inimese kõne on rahulikum, vaiksem ja ta väljendab end ka kehaliselt. Näiteks kui väga visuaalne inimene juhendab intensiivselt kinesteetilist inimest, siis tekib selge konflikt info edastamisel, sest visuaalne inimene räägib kiiresti, aga kinesteetiline inimene vajab rahulikumat info edastamist ja aega mõtlemiseks.
Veel üks oluline nipp: lugude rääkimine on lausa maagiline. Soovides inimesele edastada mõnda mõtet või ideed, omandab ta selle sisu palju paremini, kuulates lugu päris elust. Nõuete tuim ettelugemine ei ole siin kindlasti abiks.
- Meeskonnatöö oskus
Vahva on ütlus: „Üksi võid minna kiiresti, aga meeskonnaga lähed kaugemale“. See kehtib nii ka tööohutuse valdkonnas. Koostöös saavutab oluliselt paremaid tulemusi. Tihtipeale lükatakse ohutuse kohustused ühe inimese töölauale. See on nagu müügigagi – kui valida üks müügimees ja keegi teine ettevõttest müüki ei panusta, vaid paneb sellele halvimal juhul hoopis jala taha, milline on siis müü-
gitulemus?
- Delegeerimisoskus
Inimene, kes püüab kõike ise ära teha, põleb lõpuks läbi. Osaledes Eric Edmeadese koolitusel, mõistsin selgelt, et kui joonistada üles oma vastutusalade struktuur ja jagada ülesanded n-ö kastikestesse, ja märkad, et sa ei kaasa mitte kedagi nende ülesannet täitmisesse või ei delegeeri osa nende sisust ära, ei ole see kuigi jätkusuutlik. Oskuslik rollide jagamine ja teiste inimeste kaasamine oma tööprotsessi annab paremaid tulemusi. Delegeerimine ei tähenda kindlasti oma ülesannete ära jagamist, vaid selle abil saab luua mõtestatud protsessi tegevuste elluviimiseks.
- Inimese toimimise ja psühholoogia alused
Mõistes inimloomust, mõistad paremini ka seda, miks mõni inimene käitub nii ja teine naa. Me ei saa kunagi oodata, et inimesed päris ühtemoodi tegutsevad ja mõtlevad. Oluline on aga tunda uudishimu, miks keegi mõtleb või tegutseb just nii – see aitab läheneda inimesele toetavalt, jättes samal ajal kõrvale oma ego ja maailmavaate. Tuleks tunda huvi selle vastu, mis on kujundanud teise inimese maailmavaadet. Vaadates suhteid ja inimest pealiskaudselt, võibki tekkida tunne, et ta ju peaks suutma või tegema miskit ettenähtut. Samas, kui me ei tea inimese tausta ja ootusi ning ei tunne selle vastu huvi, ei ole võimalik ka täielikult selle inimeseni jõuda ja temalt tulemust oodata.
Pille Pärnjõe on juurutanud 1:1 ohutusintervjuud ja saavutanud sellega suurepäraseid tulemusi vajaliku info edastamiseks, ja ka mõistmiseks, miks keegi ei suuda või ei taha täita mõnda nõuet. Eluterve diskussiooni käigus on võimalik jõuda tulemuseni, kus inimene saab aru, miks temalt oo-
datakse just sellist tegutsemisviisi.
- Juhtimisoskus
Catalyst Eesti kirjutab, et oluline on luua kindel visioon, kommunikeerida seda tõhusalt ja abistada asjaosalisi selle elluviimisel. Tööohutuse valdkonda suunav töötaja (töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik) on juht, kes pingutab, et see valdkond ettevõttes toimiks. Juhid inspireerivad
nii ennast kui ka teisi, et saavutada oodatud tulemusi. Selleks peavad juhid täielikult uskuma oma missiooni ja teadma, mida nad selle saavutamiseks vajavad. Juhid vaatavad tulevikku ning on orienteeritud eesmärkide saavutamisele. Nad teevad teoks selle, millest nad on rääkinud. Juhid loovad teiste meeskonnaliikmetega tugevad suhted. Nad mõistavad oma meeskonnas olevaid inimesi ja saavad sel viisil nõuda õigetelt inimestelt suuremaid tegusid, inspireerides neid püüdlema ning saavutama veelgi enam.
Inimesed kuuletuvad juhtidele, kellesse nad usuvad, kellega nad tunnevad end kaasatult ning kes selgitavad täpselt, mida neilt oodatakse.
Autor: Kristi Jõeorg, tööohutuse spetsialist
Avaldatud ka veebilehel personaliuudised.ee