03 juuni Keda esindab töökeskkonnavolinik?
Nii mõnelgi koolitusel olen saanud vastuseks küsimusele: „Kas olete töötaja või tööandja esindaja?”, et mina ei tea.
Töökeskkonnaspetsialist, töötaja, kes peab olema igas ettevõttes, on tööandja esindaja. Töökeskkonnavolinik (edaspidi volinik) seevastu on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Voliniku roll võib mõnikord olla segaseks jäänud, sest tihtipeale on töötajate esindaja valitud seepärast, et töötervishoiu ja tööohutuse seadus käsib, teinekord volinik lausa määratakse ja pannakse keegi fakti ette, et hakkad seda rolli täitma. Volinikuks tuleks aga valida töötaja, kellel on huvi esindada töötajaid töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ja kes on valmis panustama, et ettevõtte töökultuur muutuks paremaks. Sel juhul on volinik motiveeritud ja tema töö tulemuslik.
Töökeskkonnavolinikukandidaat
Volinikukandidaadile tuleb selgitada voliniku kohustusi, sest mõnikord kardab töötaja seda kohustust endale võtta, kartes lisatööd. Tegelikult ei pea volinik muretsema suure hulga uute kohustuste pärast, kuna seaduse järgi pole volinikul neid ülemäära palju. Lisaks eeldavad voliniku kohustused selliseid teadmisi, mis tal töötajana eelnevalt juba niikuinii olemas on, näiteks peab ta tundma oma tööülesannetega seotud ohutusjuhendeid ja isikukaitsevahendeid.
Töökeskkonnavoliniku valimine
Volinik valitakse ettevõttes, kus on kümme või enam töötajat. Voliniku valivad töötajad, kuid üldkoosoleku (või muu valimisteks sobiva lahenduse) korraldab tööandja ning valimistel peab osalema vähemalt 50% töötajaid ja kindlasti tuleb vormistada valimise protokoll.
Kui ettevõte koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud allüksusest või selles töötatakse vahetustega ja allüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valivad töötajad ühe voliniku igasse allüksusse või vahetusse.
Töökeskkonnas tuleb valitud voliniku nimi ja kontakt panna nähtavale kohale, soovitavalt lisada ka tema rolli põhjendus ja eesmärgid. Tööandja teeb volinike nimed ja ametid tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks 10 päeva jooksul valimistest arvates.
Volinikele tagatakse 24-tunnine väljaõpe, et nad saaksid tegutsemiseks vajalikud teadmised, ja kindlustatakse, et volinik ei satu ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.
Voliniku kohustused
Volinikul võimaldatakse kohustusi täita keskmise töötasu säilitamisega põhitöö ajal ja mitte vähem kui kaks tundi nädalas.
- Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud. Volinik jälgib ennetusmeetmete täitmist, et vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi. Üldiselt on ennetusabinõud loetletud ohutusjuhendites töö ja töövahendite kohta.
- Jälgida, et töötajad oleksid varustatud korras isikukaitsevahenditega. Kohustus kanda isikukaitsevahendeid on üldjuhul määratud ohutusjuhendites töö ja töövahenditekohta.
- Osaleda oma töölõigus juhtunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel, aidata kaasa teabe hankimisel.
- Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata töötajatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul.
- Tunda töötajatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte. Kui ohutusjuhendid on koostatud põhjalikult, siis peaksid paljud õigusaktide nõuded neis ennetusmeetmetena või -nõuetena ka kajastuma. Liigse koormuse vältimiseks peaks volinik tegema endale selgeks need õigusaktid, mis käsitlevad just tema valdkonna tegevust. Siin on kindlasti oluline töökeskkonnaspetsialisti konstruktiivsus ja teemade eelnev läbimõtlemine, et vältida voliniku liigset koormamist või segaduse tekitamist. Volinikule tuleb anda selged ja konkreetsed ülesanded.
- Jälgida, et töötajad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised, juhendamise ja väljaõppe. Hea on vastava valdkonna või piirkonna volinikule selgitada põhjalikult, mis ohutusjuhendite alusel ja millised töötajad peavad olema juhendatud ning kuidas toimida, kui volinik avastab, et mõni töötaja on asunud tegema tööd nii, et teda pole ohutuse kohta juhendatud.
Volinike tegevus on tõhus viis, et teada saada töötajate arvamus ning kaasata töötajaid edendama töötervishoidu ja tööohutust. Töötajate esindaja ülesanne on töötajate arvamusi, muresid ja mõtteid edastades tagada, et töötajatel on võimalus anda oma panus juhtide otsustusprotsessi, mille käigus töötatakse välja ennetus- ja kaitsemeetmed. Voliniku roll on olla kui töötajate hääl tööandjale.
Miks on töökeskkonnavolinike roll ettevõttes oluline?
- Otse töökohalt saadud info aitab välja töötada tõhusad viisid, kuidas töötajaid kaitsta.
- Kui volinikud on kaasatud probleemide lahendamisse juba ohutusabinõude kavandamise ajal, tajuvad nad paremini kindla meetme põhjuseid ja aitavad leida häid lahendusi.
- Kui volinikele antakse võimalus osaleda ohutute tööprotsesside kujundamisel, saavad nad soovitada, kuidas olukorda parandada, teha selleks ettepanekuid ja esitada nõudmisi – aidates töötada välja meetmeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste õigeaegseks ja kulutõhusaks ennetamiseks.
Töökeskkonnavolinikul ei ole ainult kohustused, vaid ka õigused:
- nõuda tööandjalt ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõude rakendamist;
- varustada töötajad isikukaitsevahenditega, mis on töökorras;
- teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks;
- pääseda ettevõttes kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse töökohtadesse;
- saada infot töökeskkonna riskianalüüsi, tegevuskava ja tööinspektori ettekirjutuste kohta;
- pöörduda tegevuskohajärgse tööinspektori poole või esitada oma märkused tööinspektorile tema kontrollkäikude ajal;
- peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.
Töökeskkonnaspetsialistide kogemuskoolitusel toodi välja nipid volinike paremaks motiveerimiseks:
- võimaldada osaleda koolitustel;
- pakkuda boonuseid;
- voliniku osalemine töökeskkonnanõukogu koosolekutel;
- volinik kaasatakse ohutusjuhendite jms koostamisse;
- korraldada kohtumisi teiste ettevõtete volinikega;
- voliniku huvi süvendamine teema vastu;
- luua volinikule selged aruandlusvormid;
- tutvustada voliniku tööd (sh seda, et ta võib voliniku töö tegemiseks kasutada põhitööaega) voliniku otsesele juhile.
Autor: Kristi Jõeorg, tööohutuse spetsialist