02 juuni 12 soovitust töötavale lapsevanemale
Sageli kipub tööelu pereelu üle võimust võtma ja ületunnid pereaega näpistama. Sellel on aga tõsised tagajärjed. Tasakaalu saab luua väikeste igapäevaste sammude ja otsustega.
Inimesed, kes veedavad pikki päevi tööl, kipuvad kergemini vaidlema või tõmbuvad endasse ning jätavad oma partneri ja lapsed pärast tööd hooletusse. See muudab paljude perede õhtutunnid pingeliseks. Laste ja partneri peale tõstetakse kergemini häält ja tuntakse üldist ärritust. Pereliikmete tööülesanded võivad olla erinevad: näiteks üks töötab palju veebis ja soovib pärast tööd suhelda, teine aga töötab terve päeva inimestega ja vajab pärast aega omaette olemiseks. Lapsed tulevad koolist lasteaiast ja ka neil on lapsevanematele omad ootused.
Pöörake pilk pere poole
Laste vaimne tervis hõlmab arengu- ja emotsionaalsete verstapostide saavutamist, sotsiaalsete oskuste ja probleemidega toimetuleku õppimist. Vaimselt tervetel lastel on tõenäolisemalt hea elukvaliteet ja nad saavad suurema tõenäosusega hästi hakkama nii kodus, koolis kui ka kogukonnas. Lapsevanema teadlik kohaolu ja pühendumine lapse arengule on niisiis väga tähtis. Vanem on lapse jaoks eeskuju ja turvaisik. Laps ootab vanemalt lähedust ja teadmist, et teda nähakse ja kuulatakse.
Astuge igapäevaelu kiirrongilt korraks maha ja pöörake pilk oma pere poole. Mõelge, kuidas jaotada kohustused lapsevanemate vahel nii, et mõlemad vanemad saaksid aega ka oma meelistegevustega tegeleda. Näiteks, kui õhtul on vaja last vannitada ja pereema tahab minna tantsutrenni, siis oleks tore, kui pereisa võtab vannitamise enda peale ja võimaldab pereemal meelistegevusega tegeleda. Ja ka vastupidi – isa peaks samuti saama aega hobidega tegelemiseks. Kui teineteise vajadusi eirata, võib sellel olla pikaajaline tagajärg, mida on üsna keeruline tagasi pöörata, olgu selleks siis paarisuhte purunemine või laste vaimse tervise allakäik.
Tekkinud pinged võivad käivitada stressitsükli, kus koduste pingete mõju kantakse järgmisel päeval tööle, kahjustades keskendumisvõimet, produktiivsust ja töösuhteid. Ülekandumine muutub inimesele tõeliseks vaimse tervise ohuks, kui töötaja on loomult suur saavutaja või töökohal oodatakse temalt kõrgeid tulemusi, mida ta ei suuda täita, kuna kodune elu toob pingeid tööle kaasa.
Lisaks on üks negatiivsete tunnete juurpõhjuseid enda jaoks ebasobiva töö tegemine, mis põhjustab seesmist rahulolematust, kuna ei võimalda ennast teostada. Oluline on mõista, et tööelu ja kodust elu ei ole võimalik eraldada – need on alati omavahel seotud. Tööandja, kes on seda seost mõistnud, saab töötajat tasakaalu leidmisel toetada.
Laps vajab vanema tähelepanu
Täiskasvanul tuleb oma päeva mahutada palgatöö, majapidamistööd, lastega tegelemine, paarisuhe ja aeg iseendale. Selle kõige tasakaal või tasakaalutus mõjutab inimese igapäevaelu. Kui põhirõhk on tööl, kannatavad teised valdkonnad, kui aga liiga palju auru läheb eraelule, kannatab töö. Selge on, et ideaalne tasakaal ei ole elus kunagi võimalik. Samas tuleks aeg-ajalt mõelda sellele, kuidas teil nendes valdkondades läheb ja kas mingi valdkond vajab rohkem tähelepanu, kuna sealt on aja jooksul tähelepanu ära läinud.
Kui tööpäevad kipuvad minema pikaks ja pingeliseks ja tegutsete läbipõlemise äärel, hakkab kannatama vaimne tervis. Kehva vaimse tervisega lapsevanem mõjutab oluliselt ka laste eluteed ja arengut. Kui aga juhtub, et lastega seotud probleemid hakkavad mõjutama igapäeva- ja tööelu, on töötav lapsevanem tõsise pinge all. See loob olukorra, kus tööl on keerulisem keskenduda kui varem. Seega on väga oluline lapsevanemana teadvustada, et laps vajab vanema tähelepanu, mõistmist ja ärakuulamist, et laps võiks mured südamelt ära rääkida ja vanemalt tuge saada. Kui viimane jääb puudu, väheneb lapses turvatunne, et ta saab päriselt oma vanemate peale loota. Kui aga lapsevanem annab lapsele vajaliku tähelepanu, ennetab see paljusid igapäevaseid probleeme ning töö ajal tööle keskendumine on lihtsam.
Laste ja vanemate tervis on tugevalt seotud
Laste ja vanemate vaimne tervis on mitmel viisil seotud. Vanematel, kellel on oma vaimse tervise probleemid, nagu depressioon või ärevus (hirm või mure), võib olla oma lapse eest hoolitsemisel raskusi võrreldes vanematega, kes peavad oma vaimset tervist heaks. Laste eest hoolitsemine võib tekitada vanematele väljakutseid, eriti kui neil napib ressursse ja toetust, mis võib vanema vaimsele tervisele omakorda negatiivselt mõjuda.
Ühes uuringus paluti vanematel anda vastuseid iseenda ja oma lapse vaimse ja füüsilise tervise kohta. Ühel 14-st 0-17-aastasest lapsest oli vanem, kelle vaimne tervis oli kehv, ja neil lastel oli suurema tõenäoususega halb üldine tervis, vaimne, emotsionaalne või arengupuue või ebasoodsad lapse-
põlvekogemused, nagu kokkupuude vägivalla või perekonna lagunemisega.
Sõltuvalt sellest, kui vanad on lapsed, võivad vanemad kogeda erinevat tüüpi kurnatust. Väikelaste vanemad kipuvad olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt väsinud, samas kui noorukieas või teismeliste laste vanematel võib tekkida emotsionaalne kurnatus oma lastega tülitsemise tõttu. Nendel aspektidel on selge mõju ka tööefektiivusele ning need mõjutavad ka psühhosotsiaalseid ohutegureid, kuna inimene on töökohal pinges. Pinge aga viib töövigadeni ja võimalike suhtlusprobleemideni.
12 lihtsat viisi, kuidas jätta töömõtted tööle ja hoida oma pereelu
- Tehke enne koju jõudmist hingamisharjutusi, kui tunnete end ülekoormatuna. Hingamistempo süvendamine ja aeglustamine saadab kehale lõõgastavaid sõnumeid, mis omakorda aitab aeglustada mõtteid. Töölt koju minnes võtke 5–10 minutit, et keskenduda hingamisele ja parandada emotsionaalset seisundit.
- Looge rituaal, mis tähistab üleminekut töö- ja eraelu vahel. Visualiseerige, kuidas jätate töö ja emotsionaalse pagasi seljataha. Mõne inimese jaoks tähendab see näiteks käte pesemist enne töölt lahkumist. Võite ka kujutleda, et teil on töölaual tööasjade „kast“: jätke töömõtted sinna. Hommikul avage jälle kast ja võtke mõtted sealt välja. Või pange töökohalt lahkudes kontori juurde puu alla „töökohver“ ja hommikul võtke see sealt. Võite öelda endale töölt lahkudes, mille te sinna jätate ja mille kaasa võtate. Näiteks: jätan tööle lõpetamata projekti ja mõtlen sellele homme ning kaasa võtan komplimendi, mille kolleeg mulle tegi. Proovige erinevaid rituaale, et näha, mis teid kõige rohkem aitab.
- „Ventileerige“ end usaldusväärsetele sõpradele. Ärge kuritarvitage seda meetodit – sõbrad ei ole terapeudid, aga sellegipoolest võivad nad olla valmis teid kuulama. Seadke endale ajapiirang, mille jooksul kurdate ja arutate töö käigus tekkinud väljakutseid. Enese „ventileerimine“ aitab tunda, et teid mõistetakse ja vabastada kogunenud emotsioonid.
- Treenige, et füüsilist, vaimset ja emotsionaalset energiat muuta. Looge töö ja kodu vahele puhver rahustava tegevusega, näiteks treeningu jaoks. Treening on üks peamine vaimu ja keha taastamise meetod. Keha liikuma panemine ei paranda mitte ainult vereringet ja seedimist, vaid vabastab ka endorfiine, mis parandavad oluliselt meeleolu.
- Lubage endale nutmist – see on suurepärane viis emotsionaalse energia vabastamiseks. Väga paljud kardavad nutta või karjuda. Nutmine on aga otseselt teraapiline, kuna vabastab suure hulga blokeeritud energiat. Inimestele on maast madalast õpetatud, ei tohi näidata end nõrga ja haavatavana või karjuda. Raskused emotsioonide väljendamisel ja tunnetamisel takistavad aga neid läbi töötamast. Avage end ja vabastage see energia, mis peab välja tulema, et end paremini tunda.
- Osalege regulaarselt nõustamisel, kui teie tööandja seda võimaldab. Viige töökohal läbi üks ühele vestlusi, kus iga töötaja saab ennast vabalt väljendada. Kui töökohal on töötajatele võimaldatud terepudi või psühholoogi visiidid, kasutage neid maksimaalselt ära. Õnneks hakkab oluliselt vähenema valehäbi minna terapeudi või psühholoogi juurde ennast tühjaks
rääkima ja nõuandeid saama. Kui süvendate teadlikkust oma käitumismustritest ja harjutate tundeid sügavamalt väljendama, on teil võime oma „puudused“ läbi töötada ja rasketest hetkedest üle saada. - Võtke endale aega lõõgastumiseks. Lubage oma vaimu ja keha turgutamiseks näiteks üks mõnus massaaž. Vabastage füüsilised pinged kehas, et end lõdvestunult tunda. Hea võimalus keha lõdvestamiseks on näiteks kraniaalnärvide vabastamise harjutused.
- Mediteerige ja harjutage vaimset kohalolu. Ülekoormus tekitab soovi eralduda ja end praegusest hetkest kõrvale juhtida. Olevikus püsimise oskus parandab vaimset, füüsilist ja emotsionaalset võimekust.
- Seadke uni igal õhtul prioriteediks, et vaim ja keha saaksid taastuda. Uni on uskumatult oluline – eriti kui tunnete end ülekoormatuna. Mõelge enda jaoks läbi kõikneed asjaolud, mis mõjutavad teie unekvaliteeti ja hommikust virgena ärkamist. Vajadusel looge endale uued magamaminekurituaalid.
- Kasvatage oma vanemlikke oskusi. Kaaluge vanemlusoskuste lisamist oma tööriistakasti. Vanemlusoskuste arendamine annab nippe, kuidas stressitegureid vähendada ning ennetada tööalast ja vanemlikku läbipõlemist.
- Hoidke suhteid partneri ja lastega. Kuulake lugupidavalt ja hinnanguvabalt, kui teie partner kirjeldab oma töiseid ja koduseid stressiallkaid. Harjutage ennast oma partnerilt küsima, mida ta hetkel enda rahustamiseks kõige rohkem vajab, mis aitab tal rahuneda ja pinget maandada. Küsige igal õhtul oma lastelt, kuidas neil päev läks? Mis neil hästi läks ja mis pakkus väljakutseid? Öelge lapsele, mille üle te tema juures uhke olete ja tunnustage teda – ta on kindlasti paljudes asjades tubli olnud.
- Mis oli tööpäevas toredat ja head? Jätke tänased tunded tänasesse päeva. Mõelge, mis oli tänases tööpäevas toredat, et minna koju heade mõtetega. Ärge viige töömuresid koju, sest seal ootab perekond, kes vajab teie kohalolu ja head meeleolu nagu te isegi. Ei tasu ilma küsimata eeldada, et partner soovib, et läheksite koju tööprobleeme lahendama. Kui aga arutelu all on töökoha vahetamine, et ennast teostada, on see tähtis arutelu koht. Oluline on tuua oma ellu valgust ja naeru ning ühendada see rahu ja lõõgastusega. Jätke töö sinna, kuhu see kuulub. Elage õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu.
Küsimused, mida küsida töötajalt (eeldusel, et töötajal ja tööandjal on usalduslik suhe)
- Mis sulle hetkel tööelus kõige enam muret teeb?
- Mis sulle koduse elu juures kõige enam muret teeb? Millised on sinu rollid kodus pärast tööpäeva? Kas sul tekib võimalus võtta ka endale aega? Mõnikord vajab töötaja lihtsat ärakuulamist, mitte soovitusi ja hinnanguid. Soovi korral arutlege, kuidas töötaja saaks enda jaoks olulisi muutusi teha või kuidas tööandja saab töötajat toetada.
- Mis sa arvad, kuidas koduse elu väljakutsed võivad tööelu mõjutada?
- Mida sa vajad minult tööandjana rohkem, et töö sinu jaoks hästi sujuks?
Küsimustega saab minna veel detailsemaks. Seda aga alles siis, kui loodud on usalduslik suhe ja lahendustele orienteeritud mõtteviis.
Autor: Kristi Jõeorg, tööohutuse spetsialist, psühholoogiline nõustaja ja koolitaja
Avaldatud ka veebilehel personaliuudised.ee
Viited:
Uuring:
ORIGINAL ARTICLE Published: 19 April 2021
Mental Health of Parents and Primary Caregivers by Sex
and Associated Child Health Indicators
Sara Beth Wolicki, Rebecca H. Bitsko, Robyn A. Cree,
Melissa L. Danielson, Jean Y. Ko, Lee Warner & Lara R.
Robinson